see kaµik on meeles nagu eilne paev

ma sulen silmad ja sind jalle naen

koolitrepist alla tulemas

seisin nagu oleks imet nainud

kuigi aastad on sest maada lainud

sest lummusest lahti ma ei saa



murtud tiibadega lennata ei saa

aa saab otsa niikuinii ja laµhub unelmad



ja ahel paeval siis sa markad

et sellest unest eal ei arka

naµusid pestes nutad tasa

vanu aegu tagasi ei saa

ja ahel paeval siis sa markad

et kevad sinus eal ei tarka

pime prints sind kaasa viis ja

oma lossitorni lukustas



kus on su jumal kui sa teda palud

kus on su kaitse kui su hing on valus

miljon aastat suudad vaikida

su prints on baaris saµpradega

sa maµtled kurat vaµtaks teda

ja akna alla istud ootama



murtud tiibadega lennata ei saa

aa saab otsa niikuinii ja laµhub unelmad



ja ahel paeval...



ta omab sind, ta piinab sind, ta neelab sind

ta vaµtab sind, ta murrab sind



murtud tiibadega lennata ei saa

aa saab otsa niikuinii ja laµhub unelmad



ja ahel paeval