ma tean, et tuult ei oska paada

ma tean, vaµib maailm muutuda

palju vaµib hing su nime haada

naib tee su juurde laµputa



kaed taskus kaµndisin kristallkalmas aas(ka sina tead)

randur ei peatu sest ta minema peab



vaµin imedesse uskuda, su kaµrvalt kui kord arkan ma

samu tahti naeme me, sama aµhku hingame

vaµin unelmasse uskuda, su kaµrvalt kui kord arkan ma

labi tule labi vee leian su juurde tee



kaob aa ja jalje jatab maha

aa kaob koos muinasjutuga

taas laeb, kaµik jaab mu selja taha

ma tean, vaµib maailm muutuda



kaed taskus kaµnniksin kristallkalmas aas(ka sina tead)

randur ei peatu sest ta minema peab



vaµin imedesse uskuda...



lase imel sandida, lase leida ennast ales

lase hingel lennata

lase imel sandida, las ma sulatan su ales

lase hingel rannata



kaed taskus kaµndisin kristallkalmas aas



vaµin imedesse uskuda